Paldiski projekt

René Reinumäe loodud skulptuur valmis kunstnikepaari Johnson ja Johnson kunstiprojekti Paldiski projekt. Otsustamistahe (2008) raames. Projekti lähtepunktiks oli kunstnike poolt välja pakutud idee, et Paldiskis võiks olla Amandus Adamsoni (1855–1929) skulptuur. Projekt algas 2006. aasta lõpus, kui kunstnikud korraldasid Paldiski elanike seas küsitluse, millist Adamsoni skulptuuri nad sooviksid kõige meelsamini Paldiskis näha. Valida oli viie skulptuuri vahel: Laeva viimne ohe (1899), Kalevipoeg ja Sarvik (1896), Äreval ootel (1925), Noorus kaob (1919) ja Kalevipoeg Põrgu väravas (1922). Võitjaks osutus lüüriline kompositsioon merelainetest ümbritsetud naise kujust Laeva viimne ohe. Skulptuuri valimise protsessist valmis dokumentaalfilm. Skulptuuri suurendatud koopia modelleeris Reinumäe 2009. aasta sügisel ja skulptuur avati Paldiski linna keskuses 19. oktoobril 2013. Teose valmimise kohta saab lähemalt lugeda siit. Halvasti kinnitatud kuju eemaldati linnaruumist juba sama aasta sügisel. Pakri Paruni kohviku omaniku eestvedamisel paigaldati skulptuur 2018. aasta alguses Pakri poolsaarele.

Amandus Adamsoni “Laeva viimne ohe”


Amandus Adamsoni loomingus on dekoratiivskulptuuridel oluline koht. Sajandivahetusel tellis Keiserlik Portselanivabrik Adamsonilt seitse mudelit paljundamiseks biskviitportselanis: „Laeva viimne ohe“ (1902), „Merehelinate kuulaja“ (1902), „Laine ainuke suudlus“ (1902), „Magav noormees“ (1903), „Veenuse sünd“ (1903), „Damon“ (1905) ja „Hingepiin“ (1905). “Laeva viimne ohe” oli portselanitehase jaoks erakordne selle poolest, et tegemist oli esmakordse katsega viia tootmisse niivõrd suuremõõtmeline portselanist kuju - skulptuuri kõrgus on ca 91 cm. Mudeli paljundamine õnnestus ning kujust sai tehase menukas artikkel. Üks biskviitportselanist kuju asub ka Peterburis Ermitaažis ja üks Tartu Kunstimuuseumis. 1926. aastal kordas Adamson sama mudelit marmoris. Kaunis marmorkuju asub Eesti Kunstimuuseumis.