{"id":714,"date":"2022-02-14T13:13:54","date_gmt":"2022-02-14T13:13:54","guid":{"rendered":"https:\/\/uus.amandusadamson.ee\/?page_id=714"},"modified":"2026-03-29T12:28:32","modified_gmt":"2026-03-29T09:28:32","slug":"amandus-adamson","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/amandusadamson.ee\/en\/amandus-adamson\/","title":{"rendered":"AMANDUS ADAMSON"},"content":{"rendered":"\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t

AMANDUS ADAMSON<\/h4>\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Amandus Adamson, 1923 <\/figcaption>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/figure>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Amandus Heinrich Adamson<\/b>\u00a0s\u00fcndis 12. novembril 1855 Paldiski l\u00e4hedal Uuga-R\u00e4tsepa talus. Tema isa oli meremees, ema talu peret\u00fctar. Paraku j\u00e4i isa merel kadunuks ja ema oli edaspidi sunnitud \u00f5mblus- ja juhut\u00f6\u00f6dest perele \u00fcksinda elatist teenima. Hoolimata majanduslikust kitsikusest oli Amanduse kasvukeskkond – talu looduslikult kaunis kohas mere rannal, k\u00f5rge paekallas ja iga ilmaga muutuv meri selle all – ideaalne t\u00f5ukej\u00f5ud kunstilembelisele lapsele. Tulevane skulptor alustas oma loominguga juba v\u00e4ga varakult, nikerdades sadamakail istudes puidust laevakesi.<\/p>

Seitsmeaastaselt algas noore Amanduse koolitee Tallinnas Toom-Vaestekoolis, mis oli \u00fchtlasi lastekoduks. Koolis m\u00e4rkas tema annet \u00f5petaja Bergmann, kes vabastas poisi majapidamis- ja aiat\u00f6\u00f6dest, kinkis talle v\u00e4ljal\u00f5ikamisnoa ja andis koguni v\u00f5imaluse oma t\u00f6id \u00fches Tallinna kunstikaupluses m\u00fc\u00fca. See oli esimene suurem tunnustus tulevase kujuri kunstihuvile. Seel\u00e4bi suutis noor Adamson end ka juba \u00fclal pidada ning asus edasi \u00f5ppima Tallinna kreiskooli. Amandus Adamson oli oma kutsevalikus juba varakult kindel ja t\u00e4is otsustavust astuda Peterburi Kunstide Akadeemiasse, et temast saaks kujur.\u00a0<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Et lastekoduelu talle eriti meelt m\u00f6\u00f6da ei olnud ja et igatsus pealinna kunstikooli j\u00e4rele aina kasvas, otsustaski tulevane kunstnik 14-aastasena koolist p\u00f5geneda, Peterburi s\u00f5ita ja katsetele minna. Esimene katse l\u00f5ppes siiski tulutult – nooruse ja kogemuste nappuse t\u00f5ttu pidi ta pettunult koju tagasi p\u00f6\u00f6rduma. Koolist p\u00f5genemise eest ootas teda aga karm f\u00fc\u00fcsiline karistus, mille tagaj\u00e4rel saatis neerukahjustus Amandus Adamsoni kogu tema edasise elu. Saadud karistus ja kooli range kord olid iseseisvale ja sihikindlale noormehele liig ning ta palus emal end koolist \u00e4ra v\u00f5tta. <\/p>\n

\n

\u00d5pipoisi aastad ja akadeemiasse p\u00e4\u00e4semise p\u00fc\u00fcded (1870-1875) <\/b><\/p>\n

1870. aasta s\u00fcgisel asus kujur ametit \u00f5ppima Bergi puut\u00f6\u00f6kotta Tallinnas. J\u00e4rgnevaks kolmeks aastaks sai temast tisleri\u00f5pilane, mille kaudu omandas kasulikke teadmisi ja oskusi puu voolimises. Akadeemiasse sisse astumist katsetas Amandus uuesti 1873. aastal, kuid sai taaskord \u00e4ra\u00fctleva vastuse. N\u00fc\u00fcd j\u00e4i ta Peterburi ning asus elatise teenimiseks t\u00f6\u00f6le Bollhageni kunstilise m\u00f6\u00f6bli t\u00f6\u00f6kojas, mis oli spetsialiseerunud vana m\u00f6\u00f6bli kopeerimisele. Hiljem siirdus ta t\u00f6\u00f6le akadeemik \u0160utovi puunikerdusateljeesse, eesm\u00e4rgiga omandada vajalikke oskusi akadeemiasse \u00f5ppima saamiseks. Kuna soov kunsti tudeerima minna n\u00fc\u00fcdseks juba \u00fcsna suure kogemuste ja oskuste pagasiga kujuris aina s\u00fcvenes, hakkas ta otsima uusi v\u00f5imalusi oma unistuse teostamiseks. Suur tahtej\u00f5ud viis Amanduse soovituskirja otsinguil koguni jalgsimatkale Riiga ja tagasi. Soovituse sai ta viimaks aga hoopis \u00fche m\u00f5juka Paldiski linnakodaniku, \u00f5petaja ja kohtuniku Karl Friedrich Kalki, k\u00e4est, kellele ettev\u00f5tliku, energilise ja tuliverelise noormehe tulevikup\u00fc\u00fcded muljet avaldasid.  <\/p><\/div>\n

Peterburi Kunstide Akadeemia (1876-1879)<\/b><\/div>\n
 <\/div>\n
1875. aastal \u00f5nnestuski tal l\u00f5puks Peterburi Kunstide Akadeemia sisseastumiseksamitele p\u00e4\u00e4seda. Adamson l\u00e4bis need edukalt ning alustas 1876. aastal sealsamas \u00f5pinguid vabakuulajana. Temast sai tuntud skulptori, itaalia koolitusega eklektik-klassitsisti Aleksander von Bocki \u00f5pilane. Juba akadeemias huvitus Adamson tollel ajal valitsevast ja koolis \u00fcha enam m\u00f5jule p\u00e4\u00e4sevast realistlikust kujutluslaadist, millele j\u00e4i truuks elu l\u00f5puni. Teoste teemad valis ta \u00fclikoolis \u00f5ppimise ajal akadeemia tava kohaselt ja oma juhendaja eeskujul enamasti antiikm\u00fctoloogiast ja piiblist. Taaskord v\u00f5itles Adamson majanduslike raskustega, kuid paistis andeka \u00f5pilasena kohe silma, v\u00f5itis oma t\u00f6\u00f6dega mitmeid aukirju ja rahalisi autasusid ning sai \u00fcha enam eratellimusi. Nii kasvas tutvusringkond ning paranes finatsolukord. Adamson l\u00f5petas oma koolitee 1879. aastal, esitades l\u00f5put\u00f6\u00f6ks skulptuuri “Ristija Johannes”. Selle eest sai ta k\u00fcll h\u00f5bemedali, mis vastas kolmanda j\u00e4rgu kunstniku tiitlile, kuid pooliku keskhariduse t\u00f5ttu alustas Peterburis t\u00f6\u00f6d vabakunstnikuna.  <\/div>\n
 <\/div>\n
Elu p\u00e4rast akadeemiat Peterburis (1879-1887)<\/b><\/div>\n
 <\/div>\n
Elu p\u00e4rast akadeemia l\u00f5petamist oli v\u00f5rdlemisi heal j\u00e4rjel ja edukas. Tellijaskond oli suur ja t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkus. Modelleerida tuli arvukalt portreid, figuurikompositsioone ja dekoratiivskulptuure. Akadeemias omandatud tugevad professionaalsed oskused, head tehnilised oskused mitmesuguses materjalis t\u00f6\u00f6tamiseks ning suutlikkus v\u00e4ga kiiresti ja t\u00e4pselt t\u00f6\u00f6tada t\u00f5id talle palju au ja kuulsust ning tellijate ring laienes koguni k\u00f5rgemate aristokraatideni v\u00e4lja. Alates 1886. aasta septembrist t\u00f6\u00f6tas Amandus Adamson m\u00f5nda aega Kunstide Edendamise Seltsi kursuste \u00f5ppej\u00f5una. Oma esimese personaaln\u00e4ituse n\u00e4ituse avas ta 8. aprillil 1887 Peterburis. Tol ajal oli personaaln\u00e4ituse korraldamine k\u00fcllalt keeruline ning seet\u00f5ttu oli see v\u00e4ga oluline s\u00fcndmus noore kunstniku loomingulises tegevuses.  <\/div>\n
 <\/div>\n
Enese t\u00e4iendamine Pariisis (1887-1891)<\/b><\/div>\n
 <\/div>\n
Juba sama aasta mais siirdus noor ja paljulubav kunstnik Pariisi end t\u00e4iendama. 1889. aastal esitas kujur Pariisi maailman\u00e4itusele oma teosed \u201eEsimene piip\u201d ja \u201eLaine\u201d. Sellele j\u00e4rgnes veel osalemine mitmetel erinevatel n\u00e4itustel, mis skulptorile kuldauraha t\u00f5id, tunnustust andsid ja tuntust lisasid. Pariisis omandatud teadmised ja kogemused rikastasid ja arendasid Adamsoni loomingut, esmajoones vormimeisterlikkuse poolest. Sel ajaj\u00e4rgul olid Itaalia ja Prantsusmaa skulptuuri ja kunsti alal eeskuju andvad maad, kus valitses uusbarokk oma sensuaalsuse ja meelelise ilu kujutamisega. Selle suuna oli ka Adamson omaks v\u00f5tnud. \u00dcha enam eemaldus ta Peterburi Kunstide Akadeemias omandatud klassitsismist. T\u00f6\u00f6de vorm muutus vabamaks ja maalilisemaks ega piirdunud enam ainult antiikeeskujudega. Teemadering laienes allegoorilise ja olustikulise ainese suunas.   <\/div>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Taas Peterburis (1891-1918)<\/b><\/div>

1891. aastal naases Adamson Peterburi, kus j\u00e4tkas intensiivset loomingulist tegevust vabakutselise kunstnikuna. End j\u00e4lle suurlinnas sisse seades, v\u00e4isas ta tihti kodumaad, nii Paldiskit kui Pakri saart. Samal ajal p\u00fc\u00fcdis ta siin ka oma t\u00f6id tutvustada, kuid kuna tellimusi Eestis ei jagunud, tuli temalgi, nagu enamikel kunstnikest, siiski v\u00f5\u00f5rsil t\u00f6\u00f6d j\u00e4tkata. 1901. aastal v\u00f5ttis Amandus Adamson oma t\u00f6\u00f6des uue suuna monumetidele. Tema esimeseks tellitud t\u00f6\u00f6ks sai \u201eRussalka\u201d Tallinnas (1902). Sellele j\u00e4rgnes ridamisi uusi tellimusi nii Venemaal kui Eestis. 1905. aasta revolutsioonilistest tuultest hoolimata p\u00fcsis Adamson endiselt Peterburis, samal ajal kui suur seltskond eesti soost kultuuritegelasi, eesotsas Ants Laikmaaga, sealt lahkusid. Adamsonist sai 1907. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik, kelle k\u00e4e all \u00f5ppisid teiste seas ka Nikolai Triik ja Konrad M\u00e4gi. Neil aegadel hakkas Amandus huvituma ka maalikunstist. Ta oli skulptuuris j\u00f5udnud tipptasemeni ja otsis n\u00fc\u00fcd sellele vaheldust. Hobi korras valmisid mitmed maalid p\u00f5hiliselt Itaalia ja Eesti maastiku ja mere ainetel.\u00a0 \u00a0<\/div>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\n\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t<\/a>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t
Venemaa allegooria koos Susaniniga, Adamson, Verfeli vabriku t\u00f6\u00f6listega. Peterburi 1913<\/figcaption>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/figure>\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\"\"\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t\t\t

Naasmine Paldiskisse (1918-1929)
<\/b>
1918. aastaks oli tsaar Venemaal kukutatud ning maa laostunud. Amandus Adamson oli lakkamatult t\u00f6\u00f6tanud monumentide kallal. Tema tervis halvenes ning l\u00e4bi kukkunud Romanovite projekt v\u00f5ttis endaga kaasa ka Amanduse varanduse. Kunstnik naases kodumaale \u2013 Paldiskisse. Seal p\u00f6\u00f6rdus ta alguses tagasi skulptuuride juurde, kuid peagi sai tellimusi uute monumentide loomiseks. 1922. aastal t\u00f6\u00f6tas kunstnik pikemat aega Itaalias. K\u00e4ies veel hiljemgi tihti Itaalias, tuli kunstnik siiski Paldiskisse tagasi.
26. juunil 1929. aastal varises vanameister s\u00fcdameataki tagaj\u00e4rjel kokku ja suri. Ta on maetud P\u00e4rnu Alevi kalmistule, oma monumendi k\u00f5rvale. Sealsamas on ka maetud ta noorim t\u00fctar Maria.
Amandus Adamson t\u00f6\u00f6tas tarmukalt viimase minutini, j\u00e4ttes endast maha hulgaliselt l\u00f5petamata skulptuure.<\/p>\t\t\t\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/div>\n\t\t\t\t\t<\/div>\n\t\t<\/section>\n\t\t\t\t

\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t
\n\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t\t
\n\t\t\t\t\t\t\t
\n\t\t\t