Septembrikuu näituse „Koit ja Hämarik – looduse lummuses“ toob külastajateni fotograaf Ija Reiman.
Päikesetõus ja päikeseloojang ei ole pelgalt looduse vaatemängud. Need on üleminekuhetked valguse ja pimeduse, alguse ja lõpu, liikumise ning vaikuse vahel. Päikesetõus ja päikeseloojang on kui kaks armastajat, kelle kohtumine kestab vaid ühe hingetõmbe. Just niisugust igavest, kuid kättesaamatut armastust kujutab Amandus Adamson oma skulptuuris „Koit ja Hämarik“.
Skulptuuris on Koit ja Hämarik kujutatud õrnas ning emotsionaalses hetkes, mis rõhutab inimlike tunnete ilu ja looduse harmooniat. Fotograafi silmis on päikesetõusud ja päikeseloojangud aga rohkem kui pelgalt valguse muutumine. Need on armastuskirjad taevalt maale. Koidu roosakas kuma puudutab vaikseid metsi ja sillerdavaid veepindu, justkui otsiks ta veel viimast korda Hämariku kätt. Õhtul, kui päike vajub horisondi taha, jääb õhku tunne, et päev ei taha veel lõppeda, sest kusagil silmapiiri taga ootab ees taas kohtumine.
Päikesetõusude ja -loojangute pildistamine on fotograafias üks populaarsemaid suundi, sest kuldne tund (golden hour) ja sinine tund (blue hour) pakuvad kõige pehmemat, soojemat ja emotsionaalsemat valgust. Kuna päikese langemisnurk on madal, tekivad pikad varjud, mis lisavad maastikule sügavust, ruumilisust ja tekstuuri.
Antud näitusel on väljas valik fotosid Ija Reimani ligi viis aastat kestnud hobist, mis sai alguse ühel sombusel sügisõhtul. Melanhoolses meeleolus pani ta end kirja Aivar Pihelgase fotograafia algkoolitusele – nii algaski tema teekond fotograafias. Järgnevatel aastatel läbis ta mitmeid koolitusi ja kursusi, vahetas tehnikat ning pidi tunnistama, et sellest „haigusest“ ei ole võimalik terveneda. Ikka ja jälle kisub teda õhtuti hämaratesse metsadesse ja varahommikuti uduste päikesetõusude poole.
Näitusega „Koit ja Hämarik – looduse lummuses“ püüab ta luua silla inimese ja looduse vahel ning taaselustada seda unustatud sidet, mis ühendab meid ümbritseva maailmaga. Iga kaader selles sarjas tuletab meelde, et loodus ei pea olema vali, et puudutada sügavalt – vahel piisab sosinast, valgusvihust või hetkeks peatunud udust, et meenutada: sa oled looduse osa ja sinu kohalolul on tähendus.
Mõnikord kõnelevad kõige vaiksemad hetked kõige valjemini.
Näitus on avatud septembri lõpuni ja seda saab tasuta vaatamas käia muuseumi lahtiolekuaegadel (K-P, kell 11-18).
Suvegalerii augustikuu näitus toob vaatajateni killuke Pariisi. Ene Jakobi näitus “Adamson Pariisis” (joonistused, tušš, kollaaž, guašš, põimtehnika paberil) katsub kaardistada skulptuurid ja skulptorid, kellest Adamson Pariisis elades inspiratsiooni sai.
Pariisi linna arhitektuuris on laialdaselt näha eri ajastute kunsti. Garnier’ ooperimaja fassaadil ilutseb romantismi ja eklektikat. Pariisi Justiitspalee fassaadidel saab selgelt näha historitsismi ja järelklassitsismi suundumist juugendisse. Kõik need tänapäeva Pariisi linnaruumis vaadeldavad skulptuurid on mõjutanud ka Adamsoni loomingut.
Amandus Adamsoni ja Pariisi seoseid on mujalgi. Jakobi veetis BnF (Bibliothèque nationale de France ehk Prantsusmaa Rahvusraamatukogu) arhiivides hulganisti aega nende seoste ja mõningate küsimuste lahendamiseks.
Ene Jakobi joonistused Garnier’ ooperimaja fassaadil asuvatest skulptuuridest tekitavad küsimusi ühiskondlike tavade ja aktsepteeritavate normide muutuste kohta. 19. sajandil avalikus ruumis skandaali tekitanud kunst, mille eemaldamist pariislased 150 aastat tagasi nõudsid, on tänapäeval linnaruumis sotsiaalselt aktsepteeritav. Samas on taoline kunst sotsiaalmeedias tsenseeritud. Sellest kirjutas lähemalt ka kunstikriitik Caroline Canault (tekst on prantsuse keeles).
Ene Jakobi on lõpetanud EKA stsenograafia osakonna (2000). Tänu meisterlikule joonistusoskusele, mille eest võib tänada professor Kaljo Põllut, on Jakobi peale ülikooli lõpetamist tööd teinud peamiselt Prantsusmaa ja USA turu reklaamidele.
2010 saab Jakobist kohtujoonistaja ning kohtuprotsesside jäädvustamine annab kunstnikule võimaluse tulla tagasi mittevirtuaalsete materjalide juurde nagu paber, pliiats ja akvarell. Kohtujoonistaja amet annab Ene Jakobile ka kunstniku jaoks vajaliku elukooli. 2025 on Jakobi akrediteeritud Prantsusmaa Parlamendi kunstnikuna ning 2026 saab ta akrediteeringu Prantsusmaa Senati joonistajana.
Ene Jakobi autoriõigusi kaitseb Adagp, ta on Maison des Artistes’ i ja Prantsusmaa Tänavakunsti Föderatsiooni liige. Prantsusmaa Kultuuriministeeriumi ja Haridusministeeriumi akrediteeringu vahendusel saavad koolid Prantsusmaal kutsuda Enet rääkima oma tööst ning selle seostest kaasaegse filosoofia ja kunstiajalooga. Ene on mitme komisjoni liige, mis proovib kaitsta kunstnike autoriõigusi tehisaru kleptokraatia vastu.
Näitus on avatud augustikuu lõpuni ja seda saab tasuta vaatamas käia muuseumi lahtiolekuaegadel (K-P, kell 11-18).
Juulikuus saab ateljeemuuseumi galeriihoones näha Peeter Ernitsa maalinäitust “En plein air 2”.
„En plein air 2” on Ernitsa kolmas näitus Amandus Adamsoni ateljeemuuseumis. Debüütnäitus „Hetked“ toimus 2023 ning „En plein air“ leidis aset 2025 aastal.
Näituse nimi “En plein air” võtab lühidalt kokku maalide sünniloo – kõik nad on sündinud vabas õhus maalides, kus kunstnik on püüdnud tabada kiiresti muutuva valguse varjundeid.
Kuigi enamik näitusel välja pandud töid on sündinud Paldiski ümbruses, on siin ka Abruka, Vilsandi, Alutaguse ja Lõuna-Eesti motiive. Näitusel on varasemaid kui ka täitsa uusi töid, mis on valminud aastal 2026.
Peeter Ernits on poliitik, ajakirjanik ja bioloog, kes on kunstiga tegelenud juba lapsest saati. Loodusmehena meeldib talle maalida maastikke, kuid ta on tegelenud sama kaua ka portreede ja loomade maalimisega. Laiem avalikkus portreid ja loomamaale seni näinud pole. Paljud portreed on ka erakogudes.
Näitus on avatud juulikuu lõpuni ja seda saab tasuta vaatamas käia muuseumi lahtiolekuaegadel (K-P, kell 11-18).
Maian Kärmas (1978) on jõudnud harrastuskunstini oma teiste loominguliste ettevõtmiste kaudu.
Pildi- ja luulejada koondpealkirjaga „Sui” sündis 2020. aasta Viljandi kitarrifestivali multidistsiplinaarse projekti raames, kus kontserdil põimusid tippkitarristide (Ain Agan, Andre Maaker, Mart Soo, Jaak Sooäär ja Robert Jürjendal) muusika, videokunst ning Kärmase kirjutatud haikud. Hiljem valmisid haikude saateks linoollõikes illustratsioonid. Seni vaid käsikirja kujul eksisteerinud haikupoeem ja seda saatvad pildid leiavad Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi suvemajas esimest korda tee publikuni.
Maian Kärmas töötab Eesti Rahvusringhäälingus muusika toimetaja ja saatejuhina. Ta on laululoojana avaldanud neli kauamängivat ning 2023. aastal avaldas debüütromaani „Manilundila”.
Lauri Koppel (1986) on õppinud graafikat Eesti Kunstiakadeemias (BA, 2008; MA 2012). Alates 2010. aastast töötab ta litograafia töökojas Ubu Noir meistrina. Teda on autasustatud Eduard Wiiralti kunstiauhinnaga (2022) ja samanimelise stipendiumiga (2010). Oma loomingus on ta tegelenud kollektiivse visuaalmälu, kohaliku materjalikultuuri ning keskkondlike maamärkide hääbumise temaatikaga, sünteesides graafilise meediumi kaudu siinse regiooni ja visuaalkultuuri spetsiifilist pärandit.
Lauri Koppel: “Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis esitan valiku oma graafikast aastatest 2005–2025. Näitusele olen valinud teosed, milles on esindatud keskkonna- ja loodusmotiivid. On märgiline, et minu esimesed graafilised lehed Eesti Kunstiakadeemias, „Torn“ ja „Tuulikud“ (2005), olid pühendatud Paldiskile ning ka viimane näitusel eksponeeritud töö „Päikesesse näitajad“ (2025) käsitleb sama paika. Kõik ülejäänu jääb nende vahele.
See näitus on minu väike austusavaldus Paldiskile.”
Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi suvegalerii 2026. aasta esimesel näitusel saab näha Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kooli 2025/2026 õppeaasta parimaid töid. Näitus asub ateljeemuuseumi galeriihoones ning on selle külastamine on tasuta.
Näituse pidulik avamine toimub 2. aprillil kell 16:30.
Avamisel esinevad kooli muusikaosakonna õpilased ning oodatud on kõik kunstisõbrad ja huvilised.
Vaata lähemalt Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kooli kodulehelt.
3. oktoobril kell 14.00 avatakse Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi suvegaleriis (Adamsoni 3, Paldiski) Paldiski Bjarte laste kunstistuudio 15. aastapäevale pühendatud juubelinäitus.
Bjarte kunstistuudio on 15 aastat õpetanud ja inspireerinud Paldiski noori kunstnikke looma, ennast väljendama ja oma kunstimaitset arendama.
Selle aja jooksul on meie õpilased osalenud ja võitnud konkurssidel ja näitustel.
Ateljeemuuseumi suvegalerii näitusel on väljas suur valik erinevate aastate õpilaste töid – maale, joonistusi ja graafikat.
Kutsume kõiki meiega liituma sellel loovuse ja inspiratsiooni tähistamisel!
3. oktoober 2025, kell 14.00, Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi suvegaleriis (Adamsoni 3, Paldiski).
Sissepääs on tasuta!
Septembris avab Tallinnast pärit kunstnik Andrei Maksimjuk oma isikunäituse Paldiskis Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi suvegaleriis. Jättes välja grupinäitused, on tegu tema teise isikunäitusega Eestis peale naasmist Itaaliast, kus ta pikemalt elas ja õppis.
Andrei on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ja Milano Brera Kaunite Kunstide Akadeemia. Itaalias puutus ta kokku Euroopa ja maailma klassikalise kunsti lättega, mis jättis kunstnikule unustamatu mulje.
Paljud näitusel esitletavad tööd on saanud inspiratsiooni ajast, kui Andrei töötas ise Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi kuraatorina. „Sain Adamsoni elust Eestis palju teada Hans Laari „Pronks, marmor ja pirnipuu“ raamatut lugedes,“ märkis kunstnik. „Eesti maalikunstnikud Ants Laikmaa ja Andrei Jegorov külastasid skulptorit Paldiskis ning Amandus käis vabas õhus koos kunstnikest vendade Kristjan ja Paul Rauaga maalimas. Mul on rõõm nüüd ise suurte kunstnike vaimus oma töid ateljeemuuseumi suvegaleriis näidata,“ lisas Andrei.
Septembrikuu näitusel “Teos” Paldiskis plaanib Andrei näidata oma viimase perioodi töö vilju ehk umbes kahte tosinat teost. Lisaks skulptor Amandus Adamsoni loomingust inspireeritud töödele saab muuhulgas näha tema eksperimendi käigus avastatud uues tehnikas – õlipastell sametpaberil – loodud teoseid. Ta kasutab peamiselt eri toonides pärlmutterpastelli, mis koos sametpaberiga loob huvitava ehteefekti ja karakteri.
Katerina Roman-Maksimjuk on graafikakunstnik, disainer, kunstiõpetaja ja täiskasvanutele mõeldud loomestuudio Ro-Ma Art Studio asutaja.
Katerina sündis Tallinnas ning elab ja töötab praegu Eestis. 2007. aastal omandas ta Eesti Kunstiakadeemias bakalaureusekraadi kujutava kunsti (graafika) erialal ning on end hiljem täiendanud Praha Kunsti-, Arhitektuuri- ja Disainiakadeemias. Ta on osalenud grupinäitustel Prantsusmaal, Egiptuses, Põhja-Makedoonias ja Eestis. Lisaks on ta elanud ja töötanud Itaalias ning kuulub Itaalia-Eesti kultuuriseltsi ja Eesti Vabagraafikute Ühendusse.
Katerina loob ainulaadset kunstimaailma, kus ta jutustab lugusid ning uurib ja väljendab end läbi kunsti. Kuigi Katerina on ennekõike graafikakunstnik, on ta hakanud julgemalt värve kasutama ja nendega eksperimenteerima, mis peegeldub ka tema viimastes teostes. Värvid intrigeerivad ja võluvad teda, kuid tema peamiseks kunstiliseks väljendusviisiks jääb siiski joon ja stiliseeritud graafiline kujutis.
Augustis avataval näitusel “Salaaed” on esitletud kunstniku 2024. aastal valminud segatehnikas tööd ning graafilised joonistused erinevatest aastatest.
Katerina töödega saab lähemalt tutvuda tema veebilehel www.yekaterinaroman.com.
Alates tänasest on Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi aias avatud Harjumaa Muuseumi rändnäitus “Meenutusi ajaloost: Paldiski üleminekuperioodil”, mis tutvustab Paldiski linna ajalugu 1990. aastatel, mil suletud sõjaväelinnast sai taas vaba linn. Näitusel on toodud esile võtmesündmused linna taasavamise kroonikast ning ka igapäevaelu probleemid, mida kohalikud inimesed kogesid üleminekuajal.
Lisaks välinäitusele on valminud ka lühidokumentaal, mis kajastab Paldiski elanike isiklikke mälestusi ja toimetulekut sel keerulisel ajajärgul. Film annab sisuka ja inimliku vaate tolleaegsele elule linnas. Filmi saab vaadata YouTube’s.
Näitusega saab tutvuda Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi aias alates 28. juunist kuni novembrini 2025. Näituse ja ateljeemuuseumi aia külastus on kõigile huvilistele tasuta.
Nii näitus kui ka lühidokumentaal on valminud Harjumaa Muuseumi projekti „Kaduv pärand. Paldiski ajaloo talletamine“ raames.
Juba teistkordselt saab ateljeemuuseumi galeriihoones näha Peeter Ernitsa maalinäitust.
“En Plein Air” on jätk kaks aastat tagasi toimunud näitusele “Hetked”.
Ka see näitus on kantud loodus- ja merevaadetest, kuid sel korral saab maalidel näha vaid Paldiski ja Pakri poolsaare ilu.
Näituse avamine toimub 6. juunil kell 17-18.
Näitus on avatud juulikuu lõpuni ja seda saab tasuta vaatamas käia muuseumi lahtiolekuaegadel (K-P, kell 11-18)
Näitusel saab näha Lääne-Harju Muusika- ja Kunstide Kooli õpilaste 2024/2025 õppeaasta parimaid töid. Näitus asub ateljeemuuseumi galeriihoones ja on kõigile tasuta külastamiseks.
Maalinäitus
Loodusfotod. Mustrid.
Lääne-Harju Muusika ja Kunstide Kooli kunstiõpilaste kevadnäitus. Joonistused ja maalid.
Pilvemaalide seeria kaasaegse lähenemise kaudu ehk andmetel põhineva digimosaiik- installatsioonidena.
Leena Horma lillemaalid.
1. juulil kell 15.00 avab Merle Tank Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis isikunäituse “Siinsamas lähedal”. Näitusel on väljas Pakri poolsaare loodusest inspireeritud akvarellid.
Näitusel “Siinsamas lähedal” põimub võimsaid vaatemänge pakkuva looduskeskkona füüsiline lähedus isikliku tunnetuse ja loomeprotsessi hingelise lähedusega. Maaliseeria kompab nähtava ja nähtamatu piire ning kujutatud motiivid väljendavad ühtaegu nii elu lakkamatut kulgemist kui ka sekkumist ja peatumist, edasiminekuks vajaliku hingetõmbe ja (mõtte)pausi võtmist. Maalidel väljendatud iselaadne taju- ja mälupiltide sulam teeb mõttelise kummarduse prantsuse filosoof Maurice Merleau-Ponty suunas, kes oma raamatus “Silm ja vaim” on tabavalt öelnud: “Nägemine on kohtumine, just nagu risttee, kus saavad kokku Olemise kõik tahud.”
Näitus jääb avatuks kuni 29.07.
Merle Tank on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia. Elab Paldiskis ja kunstiga tegeleb põhitöö – muuseumitöö kõrvalt.
Näitus “Müüdi mosaiik” on osa rahvusvahelisest näituseprojektist „Maailma lõuend”, mis väärtustab erinevaid kultuure, ühtekuuluvust, ilu ja loovust.
Lääne-Harju Muusika ja Kunstide Kooli kunstiõpilaste kevadnäitus “Liikumise võlu”. Joonistused ja maalid.
Loodusteemalised maalid.
Haapsalu kunstikooli IV lennu õpilase Emily Laurmanni esimene isikunäitus.
Lääne-Harju valla laste ja noorte kunstikonkursi tööde näitus, pühendatud kunstniku Balder Tomasbergi 125. sünniaastapäevale.
Stopanimatsioonfilmi elementide valmimise näitus.
Fotograaf Annela Samuel dokumentaalfotonäitus “Tehas nr 7- Linn-Utoopia”.
Sillamäe linnast ja inimestest valminud fotoprojekt on omamoodi jätkuks fotograafi Paldiski fotoprojektile „Salajase linna lood“, kuna mõlema linna ajaloost leiab palju ühist. Sillamäe on omamoodi meie oma “monocity”, mis hakkas kiiresti kasvama 1950ndate algul sinna rajatud uraanitehase ajal ja sai linna staatuse 1957. aastal.
Nõukogude ajal allusid linnas kõik, miilitsast kuni lasteaiani, tehasele. Eesti taasiseseisvumine ja NSVL lagunemine mõjus paljudele linna inimestele raskelt ja mõnevõrra on kohanemine siiani käimasolev protsess. Kaamera ette jäid sel korral eelkõige linna elanikud, kes on tulnud NSVL ajal linna tööle ja jäänud siia ka pärast NSVL lagunemist.
Näitusel oli väljas valik 2018-2020 tehtud fotodest. Samuti oli näitusel vanu arhiivifotosid linnast ja inimestest, mis pärinevad Sillamäe muuseumist ja mida saadab heliribana kohaliku artisti Simoni projekt SÖMO. Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital. Fotod printis ArtSmart Prindistuudio
Leena Horma isikunäitusel oli väljas akvarell – ja akrüültehnikas, põhiliselt Hiiiumaal, valminud maastikumaalid. Leena maalib valdavalt vabas õhus ja peab seepärast loodust oma päris ateljeeks. Nii on näiteks piisad akvarellipaberil teadlik valik püüda kinni vihmasabinad. Nagu ilm pidevalt muutub – muutub ka maastik koos sellega. Akvarell on üks vahetumaid maalitehnikaid, mille juures sõltub tulemus õigetest vahenditest. Seejuures on väga oluline ka maalimiseks valitud kellaaeg – parim on varahommikune päikesetõus. Akvarellidel on Leena jaoks eriline värvi- ja valgusjõud. Märksõnadeks on läbipaistvus ja õhulisus. Akvarelli peab maalima keskendunult, kiiresti ja kartmatult. Maal luuakse enamasti märjale paberile sooviga saavutada dünaamilisus kahemõõtmelisel pinnal. Sarnaselt akvarelliga on ka akrüülmaal seotud veega ja nõuab osavust. Vesi seob kõike elavat: vaba vesi ja merelõhn läbi roostiku; vabaduse lõhn ja valge laeva ootamine; koos ühes paadis olemine-teelolek-äraminek-kulgemine, aga ka kellegi üle parda heitmine; paat silmapiiril – uus võimalus või vabadus olla ankrus, olla teekonnal.
Leena Horma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja ka õpetajakoolituse magistriprogrammi. Ta on tegutsenud kunstiõpetajana üldhariduskoolides ja kunstikoolides, aga ka näiteks Tallinna Botaanikaaias näituste kujundajana. Näitustega on esinenud Pärnus, Tartus, Tallinnas, Stockholmis, Sõrul, Kärdlas.
Erki Kannus (s.1958) tõi esmakordselt publiku ette oma viimasel aastal valminud maaliseeria. Ekspressiivses käekirjas õlimaalidelt vaatab (või ei vaata) vastu alasti naine. Kas vaataja neis erootikat leiab, on tema sisetunde küsimus, kuid autor ise ütleb, et Eros – eriti tema agressiivne aspekt – ei mängi maalimise protsessis mingit rolli. Pigem pehmus, ümarus, õrnus ja abstraktne emotsioon, mis leiab pildilise väljenduse naisfiguuris. Lühidalt, mitte Mars, vaid Venus.
Selle seeriaga paralleelselt ja varem on autor loonud ka väga kontrollitud, peenelt läbimaalitud teoseid, mille aluseks on rohkem verbaalne, jutustav sisu. Siinse näituse näiliselt hooletult loobitud värvilaigud ja rohmakas joonis on kaudselt alguse saanud sõpruskonnaga peetud krokiijoonistamise sessioonidest.
Autor ütleb: “Joonistades püüdsin keskenduda vähem keha anatoomilisele täpsusele ning rohkem joone kalligraafiale ja pintsli tantsule paberil.” Nii on ka need maalid nagu reegliteta, improviseeritud liikumine, mis ei erinegi väga joonistusest. Nad on enamasti kas monokroomsed või üles ehitatud paari-kolme värvi kontrastile.
Vastandiks sellele on näitusel mõned maalid, mis tegelevad just värvi ja vormiga. Aluseks on suure painduva peegliga fotosessioon, mis andis tõeliselt huvitavaid ja ootamatuid, peaaegu sürreaalseid kompositsioone. Värvid on voolavad ja rikkaliku koloriidiga.
Kunstnik avab näituse pühapäeval, 2. mail kell 14.00. Tagatud on inimeste hajutamine muuseumi aias. Samuti palume näituse külastajatel kanda maski. Vajadusel saab maski muuseumist.
Adamsoni 3, Paldiski 76805
Phone: +372 530 88 493
E-mail: amandusadamson[@]hmk.ee
If visiting by car, the nearest parking lot is by Grossi store.
Kaisa Marie Sipelgas
E-mail: kaisa.sipelgas[@]hmk.ee
Wed-Sun 11 AM - 6 PM (May-September)
Thur-Sun 11 AM - 4 PM (October-April)
Closed on all national holidays