• +372 530 88 493
  • amandusadamson@hmk.ee
  • E-POOD

2024.a. näitused

 Loodusfotod. Mustrid.

Lääne-Harju Muusika ja Kunstide Kooli kunstiõpilaste kevadnäitus. Joonistused ja maalid.

Pilvemaalide seeria kaasaegse lähenemise kaudu ehk andmetel põhineva digimosaiik- installatsioonidena.

2023.a. näitused

Leena Horma lillemaalid.

1. juulil kell 15.00 avab Merle Tank Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumis isikunäituse “Siinsamas lähedal”. Näitusel on väljas Pakri poolsaare loodusest inspireeritud akvarellid.

Näitusel “Siinsamas lähedal” põimub võimsaid vaatemänge pakkuva looduskeskkona füüsiline lähedus isikliku tunnetuse ja loomeprotsessi hingelise lähedusega. Maaliseeria kompab nähtava ja nähtamatu piire ning kujutatud motiivid väljendavad ühtaegu nii elu lakkamatut kulgemist kui ka sekkumist ja peatumist, edasiminekuks vajaliku hingetõmbe ja (mõtte)pausi võtmist.  Maalidel väljendatud iselaadne taju- ja mälupiltide sulam teeb mõttelise kummarduse prantsuse filosoof Maurice Merleau-Ponty suunas, kes oma raamatus “Silm ja vaim” on tabavalt öelnud: “Nägemine on kohtumine, just nagu risttee, kus saavad kokku Olemise kõik tahud.”

Näitus jääb avatuks kuni 29.07.

Merle Tank on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia. Elab Paldiskis ja kunstiga tegeleb põhitöö  muuseumitöö kõrvalt.

Näitus “Müüdi mosaiik” on osa rahvusvahelisest näituseprojektist „Maailma lõuend”, mis väärtustab erinevaid kultuure, ühtekuuluvust, ilu ja loovust. 

Lääne-Harju Muusika ja Kunstide Kooli kunstiõpilaste kevadnäitus “Liikumise võlu”. Joonistused ja maalid.

2022.a. näitused

Kusagil mängib orkester ja kusagil koputab vihm. Piisad segunevad õielehtedega, väike oja kannab need merre. Lained limpsivad kaldapiiri, valge vaht seguneb ookri ja ultramariiniga.
Kajaka terav vari liugleb üle vee ja lõikab pildi pooleks. Mõte välgatab ja naeruvine libiseb üle näo.
Lõpuks taandub kõik liikumisele, valgusele, värvile, voolamisele. Üks päev, üks hetk täis maagiat ja oktariini kuma. Nii lühike, nii pikk – kuni sa keerad külge Maa.
Kairi Orgusaar on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia maali (BA) ja klaasi eriala (MA). Ta on esinenud näitustel paljudes galeriides ja muuseumites nii Eestis kui väljaspool alates aastast 1995.

Haapsalu kunstikooli IV lennu õpilase Emily Laurmanni esimene isikunäitus.

Lääne-Harju valla laste ja noorte kunstikonkursi tööde näitus, pühendatud kunstniku Balder Tomasbergi 125. sünniaastapäevale.

Stopanimatsioonfilmi  elementide valmimise näitus.

2021.a. näitused

Fotograaf Annela Samuel dokumentaalfotonäitus “Tehas nr 7- Linn-Utoopia”.
Sillamäe linnast ja inimestest valminud fotoprojekt on omamoodi jätkuks fotograafi Paldiski fotoprojektile „Salajase linna lood“, kuna mõlema linna ajaloost leiab palju ühist. Sillamäe on omamoodi meie oma “monocity”, mis hakkas kiiresti kasvama 1950ndate algul sinna rajatud uraanitehase ajal ja sai linna staatuse 1957. aastal.
Nõukogude ajal allusid linnas kõik, miilitsast kuni lasteaiani, tehasele. Eesti taasiseseisvumine ja NSVL lagunemine mõjus paljudele linna inimestele raskelt ja mõnevõrra on kohanemine siiani käimasolev protsess. Kaamera ette jäid sel korral eelkõige linna elanikud, kes on tulnud NSVL ajal linna tööle ja jäänud siia ka pärast NSVL lagunemist.
Näitusel oli väljas valik 2018-2020 tehtud fotodest. Samuti oli näitusel vanu arhiivifotosid linnast ja inimestest, mis pärinevad Sillamäe muuseumist ja mida saadab heliribana kohaliku artisti Simoni projekt SÖMO. Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapital. Fotod printis ArtSmart Prindistuudio

Leena Horma isikunäitusel oli väljas akvarell – ja akrüültehnikas, põhiliselt Hiiiumaal, valminud maastikumaalid. Leena maalib valdavalt vabas õhus ja peab seepärast loodust oma päris ateljeeks. Nii on näiteks piisad akvarellipaberil teadlik valik püüda kinni vihmasabinad. Nagu ilm pidevalt muutub – muutub ka maastik koos sellega. Akvarell on üks vahetumaid maalitehnikaid, mille juures sõltub tulemus õigetest vahenditest. Seejuures on väga oluline ka maalimiseks valitud kellaaeg – parim on varahommikune päikesetõus. Akvarellidel on Leena jaoks eriline värvi- ja valgusjõud. Märksõnadeks on läbipaistvus ja õhulisus. Akvarelli peab maalima keskendunult, kiiresti ja kartmatult. Maal luuakse enamasti märjale paberile sooviga saavutada dünaamilisus kahemõõtmelisel pinnal. Sarnaselt akvarelliga on ka akrüülmaal seotud veega ja nõuab osavust. Vesi seob kõike elavat: vaba vesi ja merelõhn läbi roostiku; vabaduse lõhn ja valge laeva ootamine; koos ühes paadis olemine-teelolek-äraminek-kulgemine, aga ka kellegi üle parda heitmine; paat silmapiiril – uus võimalus või vabadus olla ankrus, olla teekonnal.
Leena Horma on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri ja ka õpetajakoolituse magistriprogrammi. Ta on tegutsenud kunstiõpetajana üldhariduskoolides ja kunstikoolides, aga ka näiteks Tallinna Botaanikaaias näituste kujundajana. Näitustega on esinenud Pärnus, Tartus, Tallinnas, Stockholmis, Sõrul, Kärdlas.

Erki Kannus (s.1958) tõi esmakordselt publiku ette oma viimasel aastal valminud maaliseeria. Ekspressiivses käekirjas õlimaalidelt vaatab (või ei vaata) vastu alasti naine. Kas vaataja neis erootikat leiab, on tema sisetunde küsimus, kuid autor ise ütleb, et Eros – eriti tema agressiivne aspekt – ei mängi maalimise protsessis mingit rolli. Pigem pehmus, ümarus, õrnus ja abstraktne emotsioon, mis leiab pildilise väljenduse naisfiguuris. Lühidalt, mitte Mars, vaid Venus.
Selle seeriaga paralleelselt ja varem on autor loonud ka väga kontrollitud, peenelt läbimaalitud teoseid, mille aluseks on rohkem verbaalne, jutustav sisu. Siinse näituse näiliselt hooletult loobitud värvilaigud ja rohmakas joonis on kaudselt alguse saanud sõpruskonnaga peetud krokiijoonistamise sessioonidest.

Autor ütleb: “Joonistades püüdsin keskenduda vähem keha anatoomilisele täpsusele ning rohkem joone kalligraafiale ja pintsli tantsule paberil.” Nii on ka need maalid nagu reegliteta, improviseeritud liikumine, mis ei erinegi väga joonistusest. Nad on enamasti kas monokroomsed või üles ehitatud paari-kolme värvi kontrastile.

Vastandiks sellele on näitusel mõned maalid, mis tegelevad just värvi ja vormiga. Aluseks on suure painduva peegliga fotosessioon, mis andis tõeliselt huvitavaid ja ootamatuid, peaaegu sürreaalseid kompositsioone. Värvid on voolavad ja rikkaliku koloriidiga.
Kunstnik avab näituse pühapäeval, 2. mail kell 14.00. Tagatud on inimeste hajutamine muuseumi aias. Samuti palume näituse külastajatel kanda maski. Vajadusel saab maski muuseumist.

Külastusinfo
asukoht

Adamsoni 3, Paldiski 76805

kontakt

Telefon:  +372 530 88 493
E-post : amandusadamson@hmk.ee

külastusajad

Mai-september: K – P 11:00 – 18:00 
Oktoober-aprill: N – P 11:00 – 16:00

Jälgi meid
EN RU