„Joone keel on mulle olemuslik“– kunstnik Katerina Roman Maksimjuk

Katerina Roman-Maksimjuk on kunstnik, õpetaja ja elukestev rändur nii oma sisemaailmas kui ka välises kultuuriruumis. Katerinat võib kirjeldada kui inimest harmoonia otsingul. Tema looming on põimitud isiklikest kogemustest, erinevatest rollidest ja igapäevaelust, luues kordumatuid mustreid.

Kunstnikut intervjueeris kuraator Janne Jaagant

Mitmekülgne loomeisiksus

Lisaks kunstnikuks olemisele, täidab Katerina oma elus veel teisigi rolle – ta on abikaasa, tütar, sõber, õpetaja ja õpilane. Kõik need tahud peegelduvad ka tema loomingus. Tema sõnul on iga teos sündinud sisemisest seisundist ja maailmatunnetusest, kus rõõm ja kurbus ning harmoonia ja kaos on põimunud. „Nagu ainulaadse mustriga kangas,” ütleb Katerina.

Kui ta ei tegele parasjagu ise kunsti loomisega, õpetab Katerina täiskasvanutele ja lastele kunsti. „Oma stuudios töötan täiskasvanutega ja tundides meil on olulisem protsess kui lõpptulemus – avastamine, mitte täiuslikkus,” märgib kunstnik. „Mulle meeldib Picasso ütlus, et kunst peseb hingelt ära igapäevaelu tolmu ja seda “pesemist” ning vaheldust koos avastamisrõõmuga, tahan ma ka õpetajana pakkuda.”

Selleks, et õpetamiseks ja ise loomiseks jõudu ning inspiratsiooni leida, käib Katerina looduses, mis on tema jaoks ammendamatu rahu ja inspiratsiooni allikas.

Kunstnikuks kujunemise tee

Katerina on joonistanud nii kaua, kui end mäletab. Tee kunstnikuks saamisel algas juba lasteaias ja jätkus kunstikallakuga klassides, Tallinna kunstikoolis ning edasi loomulikult Eesti Kunstiakadeemias, kus ta omandas graafika bakalaureusekraadi. „Loomine on minuga kogu aeg kaasas käinud. Kui ma poleks kunstnik, oleks ma ehk kirjanik ja looks sõnadega,” mõtiskleb Katerina. “Lisaks õpingutele Eesti Kunstiakadeemias, oli minu jaoks märgiline kogemus ka Erasmuse vahetus Prahas – seal ja ka EKAs sain ma esimese tugeva tõuke täiskasvanuna kunstnikuks olemise teel.”

Katerina peamiseks väljendusvahendiks on graafilised joonistused ja joon. „Joone keel on mulle olemuslik, kuid sama tähtis on värv ja disain,” räägib ta. Lisaks kajastub Katerina töödes ka aastatepikkune graafilise disaineri kogemus. “Ma armastan selgust, struktuuri ja elegantset disaini,” toonitab kunstnik, kui mõtiskleb, kuidas disain tema kunsti on mõjutanud ja lisab, et ta kirjeldakski oma loomingut kui segu graafikast, maalikunstist, disainist ja jutustamisest.

Kui küsida, kes on Katerinat kunstnikuna enim puudutanud, toob ta välja mõned nimed – Michael Parkes’i maagilise realismi, Aubrey Beardsley graafika, Richard Avedoni fotograafia, Giorgio Morandi vaoshoitud maalid, Pina Bauschi tantsuteater ja Igor Mitoraji skulptuurid. Ka Eesti kunstimaastikku peab ta mitmekesiseks ja loominguliselt rikkaks. „Ehkki paljud andekad kunstnikud jäävad laiemale avalikkusele tundmatuks,” märgib Katerina.

Olla naine ja olla kunstnik

Katerina näeb kunstniku kutset omamoodi sisemise rännaku ja avastamisena. Samas tõdeb ta, et naisel ja mehel võib kunstis olla erinev sisemine dünaamika.

„Mees igatseb loomu poolest merereisile minna ja avastada, samal ajal kui naine otsib sadamat ja turvatunnet,” räägib Katerina ja lisab, et ehk tuleb see „sadama“  otsimise kihk faktist, et naine on see, kes pere loomisel kannab last ja sünnitab – mõlemad tegevused, mis vajavad turvatunnet.

„Muidugi minu jaoks kunstnikuna tekitab see teatava paradoksi: loomingu rahutu otsing ja samas sisemine vajadus leida harmoonia,“ lisab ta siia juurde.

Näitused ja loominguline teekond

Katerina näituste tee on olnud järjepidev areng, kus iga uus väljapanek sünnib justkui eelmisest.

Poeetilisus kajastub mitte ainult Katerina töödes vaid ka teoste ja näituste nimetustes. Nii nagu „Salaaed“, kõlas jutustavalt näiteks 2024. aastal toimunud näitus „Find Yourself in a Lost World“ („Leia ennast kadunud maailmas“). „See 2024 aasta näitus kandis endas nii isiklikku kui ka sotsiaalset mõõdet,“ räägib Katerina.

„Näitusele panin välja reisivisandid Eestist ja Itaaliast, kuid projektil oli ka heategevuslik eesmärk – toetada SOS Lasteküla SOVA chatti, mis pakub lastele anonüümset tuge keerulistes olukordades. Näituse pealkiri sündis usust, et ilu ja harmoonia otsimine on kõige olulisem, eriti tänapäeva maailmas,“ tutvustab kunstnik olulist näitust ja sellest inspiratsiooni saanud poeetilist nime.

„Hing ihkab harmooniat“

Vene filmilavastaja Andrei Tarkovski on öelnud: „Ehhki elu on sageli disharmooniline, ihkab hing harmooniat“. See Tarkovski mõte peegeldab ka Katerina veendumust, mis on leidnud füüsilise vormi tänavu augustis Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi suvegaleriis avatud näitusel „Salaaed“.

Katerina usub, et iga külastaja leiab näituselt „Salaaed“ midagi isiklikku, kuid loodetavasti alati midagi positiivset. Tulevikku vaadates plaanib ta 2025. aasta oktoobris isikunäitust Tallinnas ning 2026. aastal kahte uut projekti – ühe koos Eesti kunstnikuga ja teise muinasjuttude teemal koostöös Soome kunstnikuga.

Harmoonilise salaaia looja ja jutustaja

Katerina Roman-Maksimjuk on kunstnik, kelle looming on sügavalt seotud isikliku otsinguga harmoonia ja ilu järele.

Tema teosed on korraga graafilised ja poeetilised, isiklikud ja universaalsed. Olgu see „Salaaia“ intiimne maailm või heategevuslik projekt „Leia ennast kadunud maailmas“, tema kunst kõnetab hinge ning kutsub leidma valgust disharmoonia keskel.

Katerina näitust „Salaaed“ saab tulla Paldiskis Amandus Adamsoni Ateljeemuuseumi suvegaleriisse vaatama veel loetud päevad. Suvegalerii on avatud muuseumi lahtioleku aegadel ja selle külastamine on tasuta.

Katerina 5 isiklikku lemmikut ja soovitust

• Lemmikmuusika: John Coltrane

• Lemmikaastaaeg: iga aastaaeg on kaunis oma viljadega

• Parim loovuse arendamise viis: järjepidevus

• Lemmik galerii või näitus: Epp Maria galerii Haapsalus

• Lemmik viimatine mõttetera/tsitaat: Renata Litvinova mõte armastusest kui ohverduslikust tundest, mis on ühtlasi jumalik ja igavene:

„Armastus ei saa kunagi olla lühiajaline, see hoiab meid aastaid ja aastaid. Sellega ei saa kaasneda kaebusi, sest see on üdini ohverduslik tunne. Nagu kohtuotsus. Seega on sind süüdi mõistetud ja sa annad oma kallimale alati kõik andeks. Mulle tundub, et see, kes armastab, on Jumala poolt armastatud. Lõppude lõpuks saab temast just see, kelleks Issand kõigil palub saada.”