Märterpiiskop Platon

Tallinna Issanda Muutmise peakiriku õuel Suur-Kloostri tänaval asub Eesti esimese kristliku pühaku, märterpiiskop Platoni büst, mille autoriks on Amandus Adamson.
Adamsonilt telliti kirikusse ka piiskop Platoni sarkofaag. Algselt võis büst olla mõeldud sarkofaagi jaoks, kuid töö teostamiseks puudus raha ja nii sai büst eraldi graniitalusele. Piiskop Platonit on kujutatud täies elujõus vaimulikuna, kes astub vastu oma märtrisurmale.
Adamson modelleeris büsti juba 1920. aastal, kuid oma kohale kiriku õuel sai see alles 1929. aastal. Piiskop Platoni mälestuspäev on 14. jaanuaril, mis tol aastal langes esmaspäevale. Nii otsustati avamine korraldada pühapäeval, 13. jaanuaril, et pidulikust sündmusest saaks osa võtta rohkem rahvast.
Piiskop Platon oli noores Eesti Vabariigis silmapaistev usutegelane. Ta oli esimene eesti rahvusest piiskop, kes jõudis oma ametipostil tegutseda küll vaid aasta, kuid jättis sügava jälje Eesti apostlik-õigeusu kiriku tegevusse. Kui Punaarmee 1918. aasta detsembris vallutas Tartu, piiskop Platon vahistati ja hukati 14. jaanuaril 1919 Tartu Krediidikassa keldris. Piiskop Platoni ümbermatmine Tartu Jumalaema Uinumise kirikust Tallinna Issanda Muutmise kirikusse oli suurejooneline riiklik üritus ning üks esimesi oikumeenilisi jumalateenistusi.
Kirikus asuva sarkofaagi pidulik avamine toimus 18. jaanuaril 1931.aastal. Tolleaegses ajakirjanduses Amandus Adamsoni autorlust ei mainita. Adamsonil polnud aega kavandit muuta, nagu Sinod oli soovinud, ta oli hõivatud Tartu Pauluse kiriku altarigrupiga. Sarkofaagi kavandit hakati ümber tegema alles pärast Adamsoni surma ja töö telliti Leonhard Pruulilt. Adamson ja Pruuli kavandeid pole tänaseni leitud, kuid Adamsoni stiil on sarkofaagi juures siiski selgelt äratuntav.