Aleksandr Titovi fotonäitus “Reis Kailašimaale”

Alates 4. septembrist on Amandus Adamdsoni Ateljeemuuseumi galeriihoones külastajatele avatud Aleksandr Titovi fotonäitus “Reis Kailašimaale“.

Idamaade religioossetes tekstides mainitakse Kailaši mäge jumal Šiva elupaigana. Šiva puhastab teadmatusest ja eksiarvamustest, kõrvaldab ebatäiuslikkuse. Ta on askeetide kaitsja ning valitseb kõrgeimate vaimsete teadmiste omandamist. Šivat nimetatakse ka Mahadevaks, mis sõna-sõnalt tähendab „Suur Jumal”, ta on maailma jumaliku ühtsuse printsiibi ja igavese, piiramatu kosmilise Olemise väljendus.

Kailaši mäe geograafiline asukoht
Kailaši mägi asub Tiibeti edelaosas. See on kujult 6714 meetri kõrgune püramiid. Tiibetlased nimetavad Kailaši mäge Kang Rinpocheks, mis tõlkes tähendab „lumekalliskivi”.

Kailaši jalamil on kaks müstiliste omadustega järve: elava veega Manasarovar ja surnud veega Rakshas Tal. Manasarovari järv on olnud peaaegu ligipääsmatu püha järv juba neli tuhat aastat. See on mageveejärv, mis asub 4572 meetri kõrgusel merepinnast. lidsed legendid räägivad, et see „kõrgub universumi keskmes, ümbritsetuna seitsme kontinendi ja seitsme ookeani kontsentrilistest rõngastest.”

Tiibetis usutakse, et juues Manasarovari järve vett, saavad lunastatud saja elu jooksul toime pandud patud. Järv on tunnistatud maailma kõige ilusamaks, lummavamaks ja inspireerivamaks järveks.

Kailaši mäge peab pühaks paigaks inimkonna nelja religiooni ligi miljard järgijat. Hinduismis, budismis, bönis ja džainismis on Kailaši traditsiooniliselt peetud ilmutuspaigaks, universumi keskmeks, elu allikaks, taevateeks, jumalate templiks. Idamaade kosmoloogia vaatepunktist on Kailaši mägi meie maailmasüsteemi keskpunkt, mis läbib olemise kõiki tasandeid, madalaimast kõrgeimani hõlmav Universumi telg.

---

Näituse kuraatoriks on Svetlana Okuneva. Näitus jääb avatuks 6. oktoobrini.

Olete väga oodatud.